3 miljonit portugallast ostavad veebist ja kulutavad 2015. aastaks ligi 3 miljardit eurot

Andmed on IDC-ga läbi viidud uuringu tulemus ja näitavad tarbijate ja ettevõtete peamisi suundumusi Interneti-juurdepääsu ja veebipõhiste ostude arengus. Uuringut tutvustati digitaalmajanduse foorumi avaistungil, mis tähistab täna Portugali Interneti nädala ja eShow algust, digitaalmajanduse assotsiatsiooni ACEPI edendatud üritusi.

“Enam kui 70% Portugali elanikkonnast kasutab juba Internetti ja 2020. aastaks on neid enam kui 85%,” ĂĽtles Foorumi avaistungil ACEPI president Alexandre Nilo Fonseca, märkides, et see oli vanim, kõige vähem kirjaoskaja ja vaeseim.

Kuna interneti kasutamine on küpseks saanud, on kasvanud ka kalduvus internetist sisseoste teha. See uuring näitab, et enam kui 40% Portugali Interneti-kasutajatest ostab juba veebist ja 2020. aastaks üle 50%.

Samuti kasutatakse ĂĽha enam nutitelefone ja 42% kasutajatest kasutab neid seadmeid juba veebiostude tegemiseks, ehkki enamik oste tehakse endiselt arvutitest.

Välismaal ostlemine on ĂĽha olulisem ja 72% selle uuringu vastanutest tunnistas ostu sooritamist välismaal asuval veebisaidil, samas kui 48% väitis, et ostab sellel veebisaidil rohkem, mis on väljakutse, nagu ĂĽtles Alexandre Nilo Fonseca. „Viimastel aastatel on Portugalis olnud väljakutse luua tingimused portugali inimestele Interneti kasutamiseks. Mida ei juhtu, on see, et ettevõtted kasutavad internetti äri ajamiseks ja see on lähiaastatel tohutu väljakutse, “lisas ta.

„Seda riiki teenindab hästi infrastruktuur, sellel on keerukad kasutajad, kuid väga keerukad ettevõtted. […] 70% ettevõtetest on eelmisel sajandil endiselt elus ega kasuta digitaalmajanduse võimalusi ära, ”rõhutas ACEPI president.

Viimase viie aasta jooksul on B2B ja B2G kahekordistunud, ulatudes 2014. aastal 45 miljardi euroni ja 2020. aastaks ligi 80 miljonini, jäädes veebiostude põhimahuks.

Riigisekretär Joaquim Pedro Cardoso da Costa mainis digimajanduse foorumi avaistungil ka seda, et oleme võtmehetkel, et teha hüpe ühtse digitaalse turu poole, ning et käimasolevad sammud avavad uusi võimalusi, mida ettevõtted peaksid ära kasutama.

Riigi rolli digitaalse majanduse arendamise hõlbustajana, regulaatori ja täiendusena tõstis esile ka riigisekretär, kes tagas, et valitsus ei soovi ettevõtteid asendada, vaid on oskuste ennustaja.

Vt ka intervjuud haldusuuendamise riigisekretäriga, kus seda teemat käsitleti.

Toimetuse märkus: uudiseid on värskendatud videointegratsiooniga.