Hiljutine digitaalsete tööhõiveplatvormide laine on toonud kaasa uued viisid töö reguleerimiseks ja tööülesannete jaotamiseks kogu tööjõu jaoks: igal kümnest täiskasvanust mitmest Euroopa Liidu (EL) riigist pakuvad juba sel viisil teenuseid. vähemalt korra.
Neid arve kinnitavad Teadusuuringute Ühiskeskus milles 14 liikmesriigi enam kui 32 tuhande inimese vastuste põhjal tuuakse välja platvormi töötajate peamised omadused, võimaldatakse teada nende töötingimusi ja motivatsiooni ning kirjeldatakse pakutavate teenuste liike.
“Paljud meist on kasutanud klientidena digitaalplatvorme, ehkki ei saa aru, mis vahet neil töötajatel on,” sõnas teadusuuringute ühiskeskuse eest vastutav hariduse, kultuuri, noorsoo ja spordi volinik Tibor Navracsics.
Ungari poliitik selgitas, et „see aruanne annab kindla aluse mõistmiseks, kuidas need platvormid töötavad ja kuidas need mõjutavad tööturu arengut, et saaksime parandada ELi poliitikat, et aidata inimestel tööd leida ja kaitsta neid nende kasutamisel. see foorum teenuste pakkumiseks ”.
Seega on uuringu kohaselt digitaalsel tööhõiveplatvormil töötav noor mees, kellel on tavapärasest keskmisest kõrgema haridustaseme ja vähem tööturu kogemusi. Meestest domineerivad enim sellised teenused nagu tarkvaraarendus ja transport.
Naisi oli esindatud vähem, mis vähenes töömahukuse kasvades, kusjuures tõlketeenused olid valdavalt naised.
Digitaalsete platvormide kaudu osutatavad teenused võib jagada digitaalselt osutatavateks teenusteks, näiteks veebisaitide sisu ülevaatamiseks ja saitidel pakutavateks teenusteks, näiteks kohaletoimetamine või transport. Keskmiselt pool platvormi töötajatest osutab digitaalteenuseid ja kohapealseid teenuseid ning on aktiivne kahel või enamal platvormil.
Erinevused on märkimisväärsed ka 14 uuritud ELi riigi vahel. Suurbritannias on kõige rohkem inimesi, kes töötavad peamiselt digitaalsete platvormide kaudu (4,3%). Teised suhteliselt kõrge skooriga riigid olid Holland (2,9%) ja Saksamaa (2,5%) ning Portugalis, Rootsis ja Leedus jõudis see 1,6% -ni. Vastasküljel on Soome (0,6%), Rumeenia (0,8%) ja Slovakkia (0,9%).
Mis puudutab töötajate ametialast olukorda digitaalsetes platvormides, siis üle kolme neljandiku platvormi töötajatest on hõivatud (68,1%) või füüsilisest isikust ettevõtjad (7,6%). Enamikul neist on põhitegevuseks tavalised töökohad ja platvormil töötamine on teisejärguline sissetulekuallikas.
Uuringu tulemused näitavad ka seda, et enamik platvormi töötajaid, kes töötavad üle 20 tunni nädalas või teenivad platvormi kaudu üle poole oma sissetulekust, tajuvad oma tööd platvormil sõltuva töö vormina.
Platvormidel töötamise motivatsiooniks tuuakse sageli paindlikkust ja autonoomiat, kuid oluliste põhjustena tuuakse välja ka alternatiivide puudumine.
Selles aruandes esitatud tulemused viitavad tekkivale nähtusele, mille märkimisväärseks jäämiseks oleks vaja laiemat reageerimist kui juhised läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta (Detsember 2017) ja pakkus välja Nõukogu soovitused töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitse kättesaadavuse kohta sotsiaalse õigluse pakettides.
