Briifingus arutati makseturgu, mida Euroopa Komisjon tunnistas väga killustatuks ja mille aastane maksumus on üle 130 miljardi euro ehk üle 1% SKPst.
Uue reegli üks asjakohasemaid küsimusi on komisjonitasude tasumine, mille pangad kehtestavad jaemüüjatele kaardimaksetele. Seadus kehtestab uuele reeglile 22 kuud üleminekuperioodi, mille jooksul rakendatakse komisjonitasude ülemmäära: deebetkaartide puhul 0,2% ja krediitkaartide puhul 0,3%.
Reeglid kehtivad esiteks teistes riikides tehtud ostude suhtes, kuid teises etapis laienevad need ka siseturul tehtavatele tehingutele.
Euroopa Komisjoni eesmärk on siiski minna kaugemale ning muuta odavate makseteenuste kasutamine Interneti kaudu lihtsamaks ja ohutumaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on ette nähtud “uue makse algatamise teenuse” kasutuselevõtt – madala väärtusega maksete teenus, mis ei nõua krediitkaardi kasutamist. Lisaks on määratletud, et nende teenusepakkujate suhtes kehtivad samad eeskirjad ja kontroll kui teistele makseasutustele.
Meetmeid kirjeldavas märkuses täpsustas EÜ ka, et uus direktiiv “edendab uute operaatorite tekkimist ning uuenduslike mobiil- ja Interneti-makseteenuste arengut Euroopas”, muutes selle turu konkurentsivõimelisemaks ja odavamaks.
Teine uudsus selles direktiivis on maksimaalse summa vähendamine, mis klient peab maksma kaardiga tehtud volitamata elektroonilise makse korral. Maksimaalset summat, mida klient peab kandma, vähendatakse 150 eurolt 50 eurole.
Eelmisel aastal viisid mitmed turuanalüüsi algatused Euroopa Komisjoni otsusteni, et elektrooniliste maksete turul on vaja seadusandlikke parandusi. Uued määratletud meetmed hakkavad nüüd kehtima, vastuseks kasvavale kasutajate arvule, kes teevad Euroopa ruumis elektroonilisi makseid.
Statistika näitab, et enamik eurooplasi kasutab deebetkaarti ja umbes 40% kasutab ka krediitkaarti. Mis puutub nutitelefonidesse, siis seda kasutab juba pool eurooplastest, e-kaubandust kasutab aga 34% piirkonna elanikkonnast.
Kirjutatud uue ortograafilise testamendi järgi
