Euroopa Võrgu- ja Infoturbeagentuuri (ENISA) aruanne osutab tehniliste ja juriidiliste määratluste piiratusele, mis ei ole veel võimaldanud Euroopa Parlamendis arutleda ettepanekut „õigus olla unustatud”.
Jaanuaris pakkus EL välja uued andmekaitsenormid, mis hõlmavad õigust olla unustatud. Selle õiguse eesmärk on anda kodanikele õigus nõuda kogu konkreetse üksuse valduses oleva digitaalse teabe jäädavat kustutamist.
ENISA aruandes jõutakse siiski järeldusele, et selle direktiivi rakendamisel on endiselt takistusi, eriti juriidiliste määratluste osas, et taotlusi saaks lugeda õigustatuks. Ajakirjandusele avaldatud raport esitas mõned leitud nõrkused. Kõigepealt peavad andmetöötluse eest vastutavad üksused ja poliitikud omavahel kindlaks määrama, milliseid inimesi ja millistel asjaoludel võib õigust olla unustatud.
Puhtate tehniliste lahenduste loomine ei ole ka elujõuline lahendus tänu “Interneti avatud olemusele”, mida loetakse aruandest, mis nõuab mõistmist riikide erinevate ĂĽksuste ja sektorite vahel. Mõne inimese jaoks võib see olla andmekaitse, mõne jaoks aga infovabaduse rikkumine.
Samuti tuleb arvestada andmete kustutamise täieliku protsessiga seotud kulusid nii toimingu tegeliku väärtuse kui ka selle arvelt.
Selles aruandes viidatud lahendus on hüpoteetiline kokkulepe, mille EL ja andmesalvestusüksus, näiteks otsingumootor või sisujagamisteenus, sõlmisid, et blokeerida kõik katsed pääseda unustatud andmetele. , nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Aruandes soovitatakse andmed kustutada lisaks veebiserveritele ka vanadest salvestusseadmetest, mida enam ei kasutata või mis on salvestatud võrguühenduseta.
Samuti peavad poliitikud tagama tehnoloogia kasutamise, mis soodustab andmete minimaalset salvestamist ja eksponeerimist. Kuid kui arvestada, et seda olukorda on keeruline kontrollida, peaks salvestatud sisu olema vähemalt teatud tüüpi krüptimisega kaitstud.
„Euroopas on vaja ühtset lähenemisviisi, et tagada põhiõigus isikuandmete kaitsele. Euroopa andmekaitseseaduste reform on otsustav samm selles suunas, ”ütles ENISA tegevdirektor Udo Helmbrecht.
Nüüd peab Euroopa Komisjon arvestama aruandes välja toodud puudustega, et teha turvalisemate ettepanekute üle, mida seadusandjad saaksid arutada.
Varem esitas ENISA kaks veebipõhise privaatsuse uuringut Euroopas, ühe andmekaitse ökonoomika ja teise soovituste kohta, mida tuleks digitaalse privaatsuse parema kaitse tagamiseks rakendada.
Kirjutatud uue ortograafilise testamendi järgi
