Andmed pärinevad Euroopa vabade töökohtade seirest, mis näitab IKT suhtelise kaalu kasvu Euroopa Liidu globaalsel tööturul aastatel 2011–2012 2%, kuid näitab ka nende koolituste aluseks olevate tehnoloogiavaldkondade valivate õpilaste arvu vähenemist.
Aastatel 2004–2011 langes arvutiteaduse kõrgharidusse õppivate ĂĽliõpilaste arv 5% -lt 4% -le, seda langust täheldati veelgi enam naiste seas – IKT-sektori valis vähem kui iga viies kõrghariduse ĂĽliõpilane, mis juba näitab Eurostati näitajat.
2012. ja 2013. aasta esimeste kvartalite analüüsitud ajaakende ajakohastamine näitab, et andmed näitavad siiski, et IKT-sektori vabade töökohtade arv aasta esimestel kuudel stagneerus ja töölevõtmise arv vähenes (2%).
Selles sektoris on turu stagnatsiooni trendist paremini pääsenud valdkonnad tarkvara ja rakenduste arendamine, mis on IKT loodud 4,3 miljoni töökoha jaoks ELis üha olulisemad (2012. aasta andmed).
Samuti jätkab turg aktiivselt analĂĽĂĽtikute otsimist – see on elukutse, mis pĂĽsib 25 kõige kiiremini kasvava hulgas, koos teiste valdkondade, näiteks äriteenuste, juhtide ning alg- ja algkooliõpetajate ametikohtadega.
Riigid, kus IKT on noorte tööturul olulisemal kohal, on Leedu, Malta, Eesti, Bulgaaria, Slovakkia, Küpros, Rumeenia, Poola ja Austria. Nendes riikides on keskmiselt iga kolmas IKT-s töötav kodanik vanuses 15–29 aastat, ütlesid Euroopa Komisjoni täna avaldatud arvud.
Kirjutatud uue ortograafilise testamendi järgi
