Otsus pärineb Euroopa Kohtult, kõrgemast kohtus ja seda ei saa edasi kaevata, mis jättis õhku mõningaid kahtlusi selles, mida peaksid kõik ettevõtted, kellele otsus on suunatud, seaduse austamiseks tegema.
Safe Harbour on leping, mis võimaldab edastada isiklikke digitaalandmeid Euroopa ruumidest Ameerika Ühendriikidesse, kus kontrollimine pole enam võimalik põhjusel, et jätkuvalt peetakse kinni Euroopa seadustega tagatud privaatsuse põhimõtetest.
Küsimus on see, mis õigustab Euroopa otsust. Euroopa Kohus peab lepingut kehtetuks ja mõistab ka, et Euroopa Komisjonil ei ole õigust lepingu alusel takistada ühelgi Euroopa kodanikul või ettevõttel õiguslikke meetmeid võtmast, kui nad leiavad, et nende andmete privaatsust ei austata.
Euroopa seadused sätestavad, et digitaalsete andmete jagamine teiste riikide või piirkondadega saab toimuda ainult siis, kui on võimalik tagada, et asjaomases riigis järgitakse Euroopa kaitsestandardeid, ja isegi sätestatakse, et sellise järelevalve eest peab vastutama üksus.
Euroopa Liit ja USA allkirjastasid lepingu, mis ühendab Euroopa andmekaitseseaduses sätestatud põhimõtete kogumi, millele peavad tähelepanu pöörama kõik kontinentide vahelise teabevahetuse protsessis osalevad era- ja avalik-õiguslikud isikud. See samm on väga levinud, arvestades, et Ameerika rahvusvahelistel ettevõtetel, kes haldavad mõnda suurimat digitaalteenust, on praegu oma andmekeskused Ameerika Ühendriikides.
Kohtuotsuses öeldakse nüüd, et alati, kui kodanik või ettevõte soovib oma õiguste eest hoolitsemise tagamiseks sellest lepingust kaugemale jõuda, saavad nad seda teha kohalike reguleerivate asutuste ja kohtute abil, mida nad ei tee. tehtud ja mis seda juhtumit motiveerib. Samuti rõhutatakse, et Ameerika poolel ei toimunud sellesse Safe Harbouri täielikke tarneid. Näiteks riigivõimud ei ole seotud ja neil on riiklikest huvidest kõrgem ülesanne, mis võib õigustada eurooplaste eraelu puutumatuse rikkumist.
“Seadus lubab ametivõimudel üldise juurdepääsu elektroonilise side sisule ja seda tuleks vaadelda kui viisi eraelu austava põhiõiguse olemuse ohustamiseks,” kaitses kohus.
Selle otsuse motiveerinud juhtum sai alguse Iirimaalt ja selle tõid välja Facebooki kasutajad, kes leidsid NSA skandaaliga, et Safe Harboris sätestatud Euroopa õigusi ei austata. Juhtum loeti esialgu kehtetuks, kuid Iiri reguleerivad asutused, kes selle ka aktsepteerisid, pöördusid lõpuks kohtusse, et teada saada, kas ELi ja USA vahel sõlmitud lepingu tingimusi saab kahtluse alla seada. Nüüd, kui vastused on positiivsed, loodetakse, et kaebusi tuleb juurde.
