Euroopa Parlament on välja pakkunud ambitsioonikamaid meetmeid tagamaks, et digitaalses ruumis tegutsevad ettevõtted maksaksid ELi riikides õiglasemat osa maksudest. Avalduse kohaselt väidavad seadusandjad, et traditsiooniliste ja digitaalsete ettevõtete vahel on vaja luua tasakaalustatud mängutingimused. Seni on seadusandjad öelnud, et digitaalsektor on vähem maksustatud ja nad nõuavad rangemaid makse.
Praeguseks on digitaalsete teenuste ajutine maks (ISD) edasi lükatud, hõlmates peamisi tegevusi, mis väldivad endiselt maksustamist Euroopa Liidus. Seda üleminekumeedet rakendatakse seni, kuni ELi ja OECD tasandil saavutatakse ulatuslik reformikokkulepe. Meetmete eelnõu kiitis heaks 451 poolthäält, 69 vastu ja 64 erapooletut.
Teise jätkuprojekti eesmärk on ettevõtte tulumaksureeglite reformimine, nii et kasum registreeritakse ja maksustatakse juhtudel, kui ettevõtetel on kasutajate ja klientidega märkimisväärne suhtlus digitaalsete kanalite kaudu. Seda sammu pooldasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, kellel oli 439 poolt-, 58 vastu- ja 81 erapooletut häält.
Maksustatava tuluga ettevõtted ja digitaalse sisu pakkujad on need, kes kasutavad digitaalseid liideseid, nagu video, heli, mängud või tekst, näiteks Netflix või Spotify.
Euroopa Komisjoni ettepanekus öeldakse, et maksustada tuleks Euroopa Liidus tegutsevaid ettevõtteid, mis teenivad aastas üle 50 miljoni euro suurust tulu, kuid Euroopa Parlament soovib selle vähendada 40 miljoni euroni. Euroopa Assamblee otsustas, et digitaalteenuste maksu kohaldatakse ettevõtetele, kelle aastane tulu on üle 750 miljoni euro, et vältida negatiivset mõju väikeettevõtete arengule. Või need, kes alustavad või laienevad digitaalsektoris.
Hääletus määrab kindlaks Euroopa Parlamendi seisukoha digitaalse majanduse maksustamise ettepaneku kohta, mille märtsis esitas Euroopa Komisjon ja maksuküsimustes nõu pidanud Euroopa Assamblee. Kuid lõplik otsus võetakse vastu ühehäälselt nõukogus, mida esindab riigi valitsus.
Euroopa seadusandja Marisa Matias nõustus maksuga, märkides, et suured digitaalteenuste ettevõtted on kogenud omamoodi virtuaalset “offshore”, mis võimaldab neil maksta väga vähe makse seal, kus nad asuvad ja mitte riigis, kus nad äri ajavad.
