Google pani kolmandale Brüsseli trahvile kuni 11,46 miljardit eurot

2018.

aasta juulis otsustas Euroopa Komisjon määrata ELi konkurentsipraktika rikkumise eest 4,34 miljardi euro suuruse trahvi.

Süüdistuse kohaselt kasutas tehnoloogiagigant ebaseaduslikke tavasid oma domineerimise kindlustamiseks rahvusvahelisel teadusturul.

See on suurim tehnoloogiafirmadele määratud trahv.

Nüüdsest hakkavad nii uued kui ka olemasolevad Android-seadmed oma kasutajatelt küsima, milliseid Interneti-brausereid nad oma seadmetesse Euroopas installida soovivad.

Lisaks alustas see Google Play, Chrome’i ja selle otsingutööriistade jaoks eraldi litsentside loomist, nagu tootja blogis mainitud.

Google’i seisukoht ilmub pärast uue Brüsseli trahvi ähvardamist, kirjutab Financial Times.

Pärast täiendavat uurimist võib Euroopa Komisjoni volinik Margrethe Vestager trahvi välja kuulutada sel nädalavahetusel, selgub juhtumi kohta tehtud kolmest peretunnistusest.

See on kolmas tehnoloogiale määratud trahv, kokku 7 miljardit eurot (4,3 miljardit konkurentsipraktika rikkumise eest ja 2,4 miljardit müügiteenuste toetamise eest konkurentide vastu).

Mõlemad trahvid esitas Mountain View firma.

Uued trahvid keskenduvad Google AdSense’i ärile, mis paigutab otsingukasti kolmandate osapoolte veebisaitidele, eriti uudislugudele, mis võib tähendada uut maksimaalset trahvi 11,46 miljardit eurot, mis on kolm korda suurem kui varasem rekordtrahv.

Euroopa Komisjoni sõnul seisis Google 2016.

aasta aruandes silmitsi „kunstliku valikuvõimaluste vähendamise ja innovatsiooni piiramisega turul“, piirates lepinguliselt seda, kuidas kolmandate osapoolte veebisaidid kuvavad konkurendi reklaamiotsinguid.

Antud juhtum keskendub Google’i nõudele, mis on alates 2006.

aastast pannud mõned populaarseimad veebisaidid kasutama oma reklaamiteenuseid ainult siis, kui nad soovivad oma lehtedel Google’i otsingukasti säilitada.

Ka Suurbritannia ajalehtede andmetel vähendab Google 2009.

aastal oma limiite, võimaldades veebisaitidel kuvada konkurentide reklaame, kuid on siiski kohustatud näitama vähemalt Google’i kampaaniaid silmapaistvates kohtades; lisaks sellele, et neil on volitused oma konkureerivate väljaannete muutmiseks.

Alles 2016.

aastal kirjutati need lepingud maha.

Brüsseli otsus selle uurimise kohta võib ilmneda peagi, ehkki monopolidevastane komisjon uurib Google’i jätkuvalt võimalike reisimis-, töö- ja kohalike ettevõtete otsingute rikkumiste osas.

Lisaks öeldakse, kas Google’i tegevused, näiteks brauseri valikud, on piisavad.