Täna, 16. juulil 2019 täitub 50 aastat inimkonna esimest korda Kuule viinud missiooni algusest. Sel hommikul 16. juuli 1969 Mida Neil Armstrong, Buzz Aldrin ja Michael Collins algus Apollo 11 seega jõudsid nad neli päeva hiljem (esimese kahe) kuu maale.
Ilmselgelt tähistab maailm (ja eriti USA) vaimustusega vahe-eesmärke. Ja üks lahedamaid viise kuupäeva meelde jätta on võrrelda Apollo 11 mootori arvutusvõimsust selle pisikese seadmega, mis sul täna taskus on.
Seda tegi Nottinghami ĂĽlikooli arvutiteaduse professor Graham Kendall ĂĽhes artiklis Vestlus. Teadlased võrdlevad RAM-i ja ROM-i hulka Internetis Apollo juhtarvuti, arvuti, mis juhatas esimest mehitatud missiooni Kuule maandumiseks koos arvutiga iPhone XS aastal 2019 – ja tulemused olid ootuspäraselt jahmatavad.
Apollo 11 arvutil oli 32 768 bitti RAM-i, mis oli piisav umbes 2000 sõna (vormindamata) teksti salvestamiseks – see tähendab umbes nelja artikli ekvivalenti, nagu võite lugeda. 4 GB RAM-i (ehk 34 359 738 368 bitti) iPhone XS-l on umbes miljon korda rohkem mälu kui Apollo Guidance Computeril.
See on ROMide võrdlemisel veelgi muljetavaldavam: pardal oleval missiooniarvutil on ainult 72 KB kirjutuskaitstud mälu. 512 GB suurusel iPhone XS-l on seda tüüpi mälu omakorda 7 miljonit korda rohkem.
Töötlemisvõimsuse osas ajakirjad ZME teadus on lahedam võrdlus – ja võtab arvesse mitte iPhone XS, vaid iphone 6. Artikli arvutuste kohaselt on nutitelefoni A8 kiip võimeline töötlema umbes 3,36 miljardit käsku sekundis, mis tähendab, et see on umbes 120 miljonit korda kiiremini see arvuti, mis viis inimkonna esimest korda Kuule.
Ilmselt võrdleme tehnoloogiat nende vahel viie aastakĂĽmne vahega, mis pole midagi muud kui imestusega harjutamine. Sellegipoolest on lahe ette kujutada, kuidas NASA spetsialistidel õnnestub korraldada ambitsioonikaid missioone tehnoloogia abil, mis on praeguseks juba peaaegu null – kuid sel ajal on arvutustöös kõige kesksem.
Sel juhul on artikli autor Vestlus oli väga lahe osa, kujutades ette, mis muutuks ja mis jääks samaks, kui Apollo 11 missioon viiakse läbi 2019. aastal, mitte 1969. Kendalli sõnul oleks laevakompuutrite tarkvaraarendus palju kiirem, sest testimiseks mõeldud mootorid on koostatud ja käivitage vajalik miljon korda tugevam kood.
Teine tähelepanuväärne muudatus on kasutajaliideses: numbriklahvide ja käskudega kalkulaatoriekraani asemel võivad meil olla puutetundlikul ekraanil interaktiivsed käsud või – kaugemas perspektiivis – holograafiline liides, mida kontrollib silma liikumine või liikumine. Hästi “Raudmees”, eks?
Huvitaval kombel on aspekt, mis võrreldes 1969. aastaga ĂĽldse ei muutu, Apollo 11 ja Maa vaheline suhtlus – pole ju keegi veel välja mõelnud, kuidas edastada andmeid kiiremini kui valgus. Kuna tänapäeva piltidel on palju suurem eraldusvõime (ja suurus), võtab Kuu fotode saabumine veidi kauem aega … kuid vähemalt on need palju silmatorkavamad.
Lahe
Cult of Maci kaudu
