Selle nimi on Navipedia ja selle lõi Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) eesmärgiga koguda ühelt veebisaidilt usaldusväärset teavet satelliitnavigatsiooni kohta. Selle eesmärk on pakkuda vahendeid selle valdkonna teadmiste toetamiseks ja edendamiseks Euroopas.
Koostööaluse vikiplatvormi põhjal on Navipedia kirjutatud ja selle valdkonna ekspertide poolt läbi vaadatud koos GMV kaastöödega ning praegu on konsultatsiooniks saadaval üle 400 artikli.
Lisaks selle valdkonna põhiprintsiipide mainimisele, sisaldab see uus ressurss ka teemasid, mis kirjeldavad vastuvõtja toiminguid ja erinevaid töötavaid süsteeme, mis on mõeldud töötama tulevikus.
Näidatud on ka ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemiga (GNSS) seotud teenused ja rakendused.
Kujunduse järgi püüab teenus reageerida oma erinevate kasutajate erinevatele vajadustele, alustades institutsioonidest, tööstusest, ülikoolidest ja eriti laiemast avalikkusest.
Arvestades, et kasutajateks võivad olla kõik, alates spetsialistidest kuni lihtsate sidusrühmadeni, liigitatakse saadaolevad artiklid kolmele tasemele: põhi-, kesk- ja edasijõudnutele.
„Globaalsed navigeerimissüsteemid”, „Satelliidipõhised liitmissüsteemid”, „Piirkondlikud navigeerimissatelliitide süsteemid” ja „Põhialused, vastuvõtjad ja rakendused” on neli kategooriat, mis võõrustavad erinevaid esitatavaid artikleid, millele pääseb ligi otse kodulehelt.
Navipedia esitati ametlikult 14. märtsil ja on endiselt beetaversioonis. See entsüklopeedia ilmub ajal, mil ESA valmistub järgmise Galileo satelliidi käivitamiseks.
Huvitav on see, et satelliitnavigatsiooniressurss vabastati päevi pärast seda, kui teatati, et kosmoseagentuur kaotab ühenduse Envisatiga – selle satelliidiga, mis on Maad jälginud alates 2002. aastast. Ajakirjanduse andmetel on seade ületanud eeldatava viie aasta vanuse. Pürenee poolsaar on viimane piirkond, mida satelliidiga värviliselt “pildistatakse”.
Kirjutatud uue ortograafilise testamendi järgi
Patricia Calé
