Komisjon võttis vastu uued digitaalallkirjade eeskirjad

Euroopa Komisjon võttis eile kasutusele uued määrused, milles pakutakse välja üldreeglid ja tavad piiriüleste elektrooniliste tehingute teostamiseks Euroopas. Dokumendi tekst, mille leiate sellelt lingilt, peaks võimaldama kasutada elektroonilisi allkirju ja usaldusväärseid teenuseid – ajatemplid, elektrooniline postikulu ning veebisaitide kohaletoimetamine ja autentimine – Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel.

Kuigi sellel teemal on juba olemas ühenduse seadus – me räägime konkreetselt direktiivist 1999/93 / EÜ – ja kõigil EL-i riikidel on elektrooniliste allkirjade õiguslik raamistik, on tegelikkuses see, et tegelikkuses ütleb Euroopa Komisjon, et elektroonilised tehingud ristuvad piire pole võimalik teha ei digitaalallkirjade ega usaldusväärsete teenuste kaudu. Tuleb märkida, et eelmise aasta veebruaris algatas komisjon avaliku arutelu elektrooniliste allkirjade ning elektroonilise identifitseerimise ja autentimise üle.

Uue määrusega välja pakutud reeglid peaksid võimaldama ELi liikmesriikidel liikuda teooriast praktikasse, andes kõigile elektroonilise identiteediga isikutele, kodanikele ja ettevõtetele võimaluse neid ohutult kasutada piiriüleselt. Selliseid toiminguid nagu teise riigi ülikoolis veebis registreerimine, abiellumine, välismaal maksude esitamine või EL-i avalikel pakkumistel osalemine võib toimuda veebis, ilma et oleks vaja reisida või paberkandjal dokumente täita ja saata.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Neelie Kroesi sõnul on “Interneti ja avalike teenuste jagamine veebis mööda riigipiire takistatud ning miljonite ettevõtete ja veelgi enam kodanike elu lihtsustatud”.

Komisjoni pakutavad määrused ei kohusta ELi riike looma elektroonilise identifitseerimise lahendusi, ei loo elektroonilisi identifikaatoreid ega Euroopa andmebaase ega võimalda teavet teiste osapooltega jagada. Lühidalt öeldes on ettepanekus öeldud, et nende riikide puhul, kus juba on elektrooniline identifitseerimine, otsustab iga liikmesriik, kas ühineda üleeuroopalise süsteemiga või mitte. Kui otsustate liituda, on teie kohus pakkuda välismaalastele elektroonilise identifitseerimise kaudu sama juurdepääsu avalikele teenustele, mida pakute oma kodanikele. Selleks pakutakse määruses välja teenuste üldreeglid ja tavad.

Mis puutub elektroonilisse identifitseerimisse, siis reguleerimine tagab õiguskindluse vastastikuse tunnustamise ja aktsepteerimise kaudu – liikmesriigid saavad elektroonilise identifitseerimise süsteemi, millest on komisjonile ametlikult teatatud – projekti STORK testitud ja tõestatud põhimõte. – Turvaline identiteet piiriüleselt seotud, kaasatud 17 ELi liikmesriiki. Portugal, üks seitsmest EL-i riigist, kus juba on elektrooniline identifitseerimissüsteem, on üks STORKi osalistest.

Kirjutatud uue ortograafilise testamendi järgi