Viimastel kuudel on Euroopa Liit ja liikmesriigid hübriidohu vastu võitlemisel teinud rahuldavaid edusamme “, selgus Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse täna vastu võetud raportist. 2016. aastal rakendatud ühises tegevusraamistikus on loetletud 22 sammu hübriidohtude vastu võitlemiseks, eesmärgiga suurendada kaitsevõimet ja vastupidavust, aga ka tõhustada teabevahetust ning tugevdada elutähtsate infrastruktuuride ja küberturvalisuse kaitset.
Peamised tuvastatud ohud on seotud organiseeritud gruppidega, olgu need siis riiklikud või tõestatud, ning radikaliseerumise ja äärmusluse edendamisega ning sellega seoses on Euroopa Liit NATO-ga koostööd teinud ka erinevatel küberkaitseõppustel.
Nüüd avaldatud aruandes kirjeldatakse mitmel rindel tehtud edusamme, sealhulgas desinformatsiooni vastu võitlemise strateegilise kommunikatsiooni tugevdamist, kus Euroopa Nõukogu 2018. aasta detsembris heaks kiidetud desinformatsiooni vastane tegevuskava määratleti viimase 12 aasta ühe peamise arenguna. kuu.
Selle aasta märtsis loodi desinformatsiooni varajase hoiatamise süsteem, mis võimaldaks liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel hõlbustada andmete jagamist ja ühiste reageeringute väljatöötamist, mõistes paremini olukorda ning ressursside ja aja tõhusust.
Küberjulgeoleku ja küberkaitse valdkonnas on loodud uus sanktsioonide kord, mis laiendab ELi liikmesriikidele kättesaadavaid tööriistu, samas kui keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumatoodetega seotud riskide korral on salastatud nimekiri enam kui Välja on töötatud 20 ainet. murettekitavad kemikaalid.
Aruandes viidatakse ka elutähtsate infrastruktuuride kaitsele, kus on lõpetatud töö elutähtsate infrastruktuuride vastupanuvõime ja kaitsmiseks hübriidohtude eest.
Dokumendist selgub ka, et ELi üksuste – asutuste, teenistuste ja institutsioonide – koostööl on hübriidohu osas edu saavutamisel oluline roll. „Koostööd selles valdkonnas partnerriikidega on tõhustatud: seitsmes ELi partnerriigis on käivitatud hübriidriski uuring. Sama kehtib koostöö kohta rahvusvaheliste strateegiliste partneritega, näiteks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga, sealhulgas Helsingi hübriidkeskuse tippkeskuse programmi raames, ja kolmandate riikidega mitmepoolse formaadi raames, eriti G7-ga, “öeldakse raportis.
