Lennud ja hotellid on piirkonnad, kus portugallased ostavad internetist kõige rohkem

Kas teadsite, et keskmine Portugali leibkond kulutab internetiostudeks aastas 600 eurot? Ja kas teadsite, et see arv seab Euroopa riikide nimekirja lõppu Portugali, kus Suurbritannia domineerib keskmise tuhande eurose väljaminekuga?

Need arvud esitab SIBS, tuginedes ettevõtete küsitlustele ja muudele veebikaubandusega seotud turu-uuringutele.

Samuti on teada, et kõige rohkem on mängus portugallaste ostlemine õhutranspordis ja hotellides – see suundumus laieneb pea kõikidele Euroopa riikidele.

Teiseks on kategooriad, kus portugallased internetist kõige rohkem ostavad, riided ja jalatsid, neile järgnevad CD-d / DVD-d / mängud / raamatud, neljandal kohal on kodu aksessuaarid, viiendal kohal aga toidu ja joogi kategooria.

Mis puutub kategooriatesse, milles portugallased ostavad Internetist rohkem, siis Portugali kauplejate puhul on stsenaarium erinev. Interneti-kasutajate jaoks enim raha teenivad valdkonnad on mängud, mobiilirakendused ja muusikateenused, millele järgneb söök ja jook ning rõivaste ja jalatsite kategooria ilmub alles hiljem.

Ühes teises parameetris otsustas SIBS analüüsida riike, kus portugallased ostavad internetist rohkem, ja peamine järeldus on see, et enamik e-kaubandust toimub ettevõttesiseselt. Esimesel kohal on Portugal 24 protsendiga, järgnevad Suurbritannia 23 protsendiga, Hispaania ja Iirimaa 9 protsendiga ning USA on kuuendal positsioonil. Seitsmendal kohal oleva Luksemburgi jaoks on oluline ka 5% portugallaste tehtud veebiostudest.

Kuid e-kaubanduse üks suuremaid suundumusi on mobiil, see, et inimesed on enamasti aktiivsed Internetiga. Portugali portugali ostude koguarvust tehti 8% mobiilseadmetega. See on stsenaarium, kus Portugal ei ole isegi fotograafias halb, tehes oma kohaloleku Euroopa tabeli keskmes tunda. “Naaberriigis” Hispaanias on tulemus positiivsem ja 15%.

SIBS on jõudnud ka järeldusele, et nutitelefonid ja muud Interneti-juurdepääsukanalid on ostuotsuse protsessis väga olulised, nii et isegi kui neid ei tehta veebis, satuvad nad lõpuks suurte võrkude “mõjusse”: läbi uuringute analüüsi või sõprade arvamuste sotsiaalmeedias.

Makseviiside osas tasuti 53% portugallaste tehtud veebiostudest kaardiga, 10% tehti endiselt sularahas või tšekiga, 10% tehti ettemakstud vautšeritega, 8% pangaülekandega ja ülejäänud 7% makseteenuste kaudu sularahaautomaatide kaudu.

Lõpuks on tõendeid selle kohta, et veebimaksete valdkonnas on oluline tegur lihtsus. Kui küsitakse, mida nad makseviisis kõige rohkem hindavad, osutavad portugallased kõigepealt mugavusele, teiseks turvalisusele ja kolmandaks mugavusele.

Kuid Euroopa tasandil ilmub turvaküsimus alles kolmandal kohal, andes mõningase põhjuse ekspertidele, kes eile, 22. oktoobril ütlesid, et inimesed, kes ei osta veebi turvalisuse huvides, teevad seda alusetult.

Rui da Rocha Ferreira

Kirjutatud uue ortograafilise testamendi järgi