USA justiitsministeerium palus kohtul juhtum lõpetada, kuid taotlust ei rahuldatud ja taotlust kaalunud kohtunik leidis, et vähemalt üks Microsofti argumentidest on ärakuulamist väärt.
2016. aastal arutati USA ametivõimude vastu Microsofti vastu algatatud kohtuasja, kus ettevõte soovis näha oma klientide õiguste tagamist alati, kui valitsus või mõni riigi ametiasutus taotles juurdepääsu tema isikuandmetele.
Kõne all on nn nõrk tellimus, mis on tavaliselt lisatud seda tüüpi teabepäringutele ja mis takistab operaatoritel avaldada sihitud klientidele taotlusega, et nad annavad enda kohta teavet kolmandatele isikutele.
Raskendava asjaoluna ei ole sellele ettevõttele kehtestatud piirangumäärusel “aegumiskuupäeva”, st operaatorid ei saa kunagi avaldada, et nad on teavet esitanud.
Microsoft peab neid piiranguid esimese (põhiõigused) ja neljanda (kaitse ebaseadusliku otsingu eest) alusel kodanike õiguste kuritarvitamiseks ja rikkumiseks.
Teist argumenti ei peeta selle juhtumi järgimiseks piisavalt tugevaks, ehkki kohtunik arvab, et ettevõte võib seda uuesti Riigikohtus proovida kasutada, kuid esimene on jah ja nii protsess jätkub.
Tehnikaettevõtted võitlevad nende piiravate tellimuste vastu, mis takistavad tarbijate seaduslikku õigust olla informeeritud alati, kui nende teave on vana, ja väidetavalt ametiasutuste kuritarvitamist ka nende ressursside kasutamisel, kuid õiglus on olnud veidi nüri.
Microsofti käega tuleb veel üks võimalus selle teema uuesti vaatamiseks.
Tasub rõhutada, et antud juhul on kohtunikuks James Robart, sama kohtunik, kes suutis ajutiselt blokeerida presidendi reisipiirangute korralduse ~, vahendab ZDNet.
