Isikliku kopeerimise seaduse värskendus, mis pakub tasulist rakendust kõigi seadmete jaoks, mis on võimelised sisu reprodutseerima, jõustub ametlikult laupäeval, 4. juulil. See on kulminatsioon protsessile, mis on küll kiire, kuid turbulentne. Ja isegi nüüd, kui see kehtib, pole seadus ikka veel üksmeelt saavutanud ja on küsimusi, millele tuleb veel vastata.
Kas kõiki seadmeid tuleks käsitleda ühtemoodi, olenemata nende kasutamisest kasutajaga? Kas on mõtet kehtestada eraviisilise paljundamise tasu, kui DRM-süsteem – ja seadus ise – takistab paljundamise hõlbustamist?
Kuid on ka teisi olulisi küsimusi, mis on autori poolel: kas seadusi pole palju kauem ajakohastatud? Kas autor ei vääri aastate jooksul hüvitist isiklikust eksemplarist, mille eest pole arvet esitatud?
Mõlema osapoole jaoks on argumente ja arutelud lubavad aja jooksul pikeneda. Kuid praegu on oluline mõista, mis seadusega muutub.
Tänaseks on arvutitel, tahvelarvutitel ja nutitelefonidel, Blu-Ray plaatidel, DVD-del ja lindil, vastavalt füüsilise meedia salvestajatel, samuti printeritel, multifunktsionaalsetel seadmetel ja skanneritel sellega seotud lisakulud.
Allpool leiate seadmed, igale seadmetüübile kohaldatavad kulud ja maksimaalse lisatasu, mida saab erinevatele kategooriatele omistada.
Need, kes peavad lisakulud kandma, on ettevõtted, kes toovad seadmed riiki: olgu see siis bränd ise, olgu see jaemüüja või volitatud edasimüüja.
On siiski selge, et erinevaid riiklikke tariife võivad sisse viia need, kes toovad riiki riiki, või neid saab kohaldada tarbija lõpphinnale. Ja elektri-, majapidamis-, fotograafia-, elektroonika (AGEFE) ärisektori ühingu tegevdirektori José Valverde sõnul puudub sektoril sellel teemal üldine seisukoht.
See tähendab, et kui ostate nutitelefoni pood A Hind võib jääda muutumatuks, kuna ettevõte võtab ise tasu privaatse koopia eest, justkui ostaks täpselt sama seadme, kuid sügavalt pood B, hind võib olla kõrgem, kuna ettevõte on otsustanud, et see ei kanna kulusid ja koormab tarbijat.
TeK proovis ka sõna võtta Portugali turustusettevõtete assotsiatsioon (APED), kuid kuni artikli avaldamiseni oli võimatu teada liikmete üldist seisukohta tasude küsimuses.
Ostja poolel on see tohutu järeldus. See tähendab, et praktikas võib elektroonikaseadmete hind tõusta või kõik võib jätkuda nii, nagu see on. Nüüd saab makromajanduslikust vaatenurgast edasi rääkida vaid aja- ja tarbimistrendid.
Valitsus loodab koguda umbes 15 miljonit eurot eratasude kopeerimise seaduse tasusid, kuid kaotab ka maksud tarbijatele, kes kulutavad või jätkavad elektrooniliste seadmete ostmist piiriülestel veebiturgudel.
Sellega lõpeb praegu veel üks peatükk isikliku paljundamise õiguslikest küsimustest. Seda teemat “uuritakse” varsti, kui Euroopa Komisjon avalikustab oma ühtse digitaalse turu plaanid ja selgitab täpselt, mida ta kavatseb teha multimeediumisisu tarbimise, aga ka autoriõiguste ja intellektuaalse omandi kaitse osas.
Rui da Rocha Ferreira
