Portugali Interneti-kasutajad on veebiostude osas ettevaatlikud

See on Euroopa, kus e-kaubanduse kasutamine on erineval tasemel ja erinev arusaam Internetis postitatud isiklikust teabest. Põhjapoolsed riigid on veebipoodidest rohkem kinni pidanud ja lõunapoolsed riigid näitavad vähem muret ja teistsuguseid ideid kui mida peetakse infoks. inimesed.

See ülemaailmne järeldus on uuringu tulemus kasutajate käitumise kohta 27 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis Interneti kasutamise ajal, mille tulemuseks on seni Euroopa suurim uuring, mis viidi läbi vastavalt Euroopa Komisjoni märkustele, kellele töö on lõpule viidud.

Nimetus Pan-European Survey of Practices, Attitudes and Policy Preferences, mis käsitleb isikut tuvastavate andmete haldamist, lõppes uuring ametlikult juuli lõpus, kogudes teavet kasutajate harjumuspärase taseme, nende pakutava teabe tüüpide ja nende ettekujutuse kohta, kui palju turvalisust kasutatakse. sama teave Kõik see põhineb veebimaailma neljal suurel trendil: elektrooniline kaubandus, suhtlusvõrgustikud, identiteet / autentimine ja meditsiiniline teave.

AsĂĽmmeetriaga veebipood

Elektroonilise kaubanduse osas selgub sellest uuringust, et portugallased on veebimĂĽĂĽgisaitidel teabe esitamisel ettevaatlikud. Näiteks kuuest tavaliselt pakutavast teabetĂĽĂĽbist – nimi, aadress, mobiilinumber, kodakondsus, finantsteave ja identifitseerimisnumbrid – ĂĽletas Portugali vastaja 27 riigi keskmist – 23% kasutajatest postitas selle teabe.

Euroopa tasandil ütles 90 protsenti, et kirjutas oma nime, 89% aadressi ja 46% oma mobiiltelefoni, samas kui ainult 72%, 60% ja 26% portugallasi. veebis teatas seda teinud vaid 22%, näiteks 81% taanlastest ja hollandlastest, kes pidasid end suurimaks veebitarbijaks. Keskmiselt ostab umbes 40 protsenti eurooplastest Internetis.

Sotsiaalmeedias pole hirmu

Uuring näitab, et portugallased kardavad eurooplaste seas kõige vähem isiklikke andmeid sotsiaalvõrgustikesse postitada, kusjuures kaks kasutajat kolmest avalikustavad, et neil on osaline kontroll Internetis postitatud isikuandmete üle; 25% Portugali kasutajatest väidab isegi, et neil on teabe üle täielik kontroll.

Mis puutub tajutud ohtu, et see teave võib neid võtta, siis kartsid portugallased kõige rohkem võimalikku pettust nende andmete abil – umbes 50 protsenti. Selle teabe jagamine teiste kasutajatega ilma vastavate kasutajate teadmata on teine ​​enim mainitud hirm.

Põhja-Euroopa kodanikud (Saksamaa, Rootsi, Prantsusmaa, Iirimaa ja Taani) tunnevad kõige tõenäolisemalt isiklikku teavet sotsiaalmeediasse paigutamise ohtu ning üle kolmandiku eurooplastest kasutab suhtlusportaale, üle poole fotosid, videoid jagab veebisaite ja näiteks filmid.

Pangakaardi domeen

Internetis autentimise vormina kasutatavate dokumentide osas on pangakaardid kõige enam kasutusel 27 ELi riigis (74%), teise isikut tõendava dokumendina kuvatakse isikutunnistusi (68%).

See uuring juhib tähelepanu asjaolule, et kõige sagedamini ja aktiivsemalt kasutavad Interneti-kasutajad neid, kes kasutavad ametlikke dokumente veebis vähem, eelistades edastada andmeid SIM-i, kliendikaartide või isegi Internetis juba olevate kontode kohta. Portugal on osa riikide rühmast, kus kasutajad loodavad rohkem ametlikele isikut tõendavatele dokumentidele.

Identiteedivarguste ohtude osas jagunevad eurooplased nende vahel, kes on selle nähtuse kohta meediast asjakohast teavet saanud, ja nende seas, kes ütlevad puhta ja lihtsana, et pole sellest protseduurist midagi kuulnud.

Sellega seoses kuuluvad portugallased eurooplaste rühma, kes on internetis meediumidentiteedi vargustest kõige vähem kuulnud, vaid 22% vastanutest tunnistas, et on seda tüüpi teavet aasta jooksul saanud.

Kas meditsiiniline teave on privaatne?

Lõpuks öeldakse Euroopa Komisjoni uuringus, et “riikide vahel on märkimisväärseid erinevusi arusaamas, et meditsiiniline teave on ka isiklik teave”. Kui EL-i põhja- ja läänepoolsetes riikides eeldatakse seda suhet, siis lõuna- ja idaosas on olukord vastupidine.

Portugal ja Rumeenia (50%), Poola (46%) ja Bulgaaria (52%) on riigid, kus meditsiinilist teavet peetakse vähem isiklikuks teabeks. Sellistel juhtudel näevad kasutajad isikutunnistusi ja passe rohkem kui privaatseid dokumente kui tundlikku teavet, näiteks meditsiinilist või finantsteavet.

Uuring põhineb enam kui 26 000 intervjuul, millest 1046 viidi läbi Portugalis.

Kirjutatud uue ortograafilise testamendi järgi