Probleemi keskmes on ettevõtte privaatsuspoliitika, mis on otsustanud ühtlustada enam kui 60 teenuse kasutajaandmed, ühtlustada reeglid, võimaldada andmete jagamist teenuste vahel ja jätta tarbijatele muud valikut kui vaid otsust mitte nõustuda.
Riikliku teabe- ja vabaduskomisjoni vaatevinklist rikuvad sellised toimingud kasutajate eraelu puutumatuse õigusi ja on vastuolus ka selles valdkonnas kehtivate Euroopa õigusaktidega.
Organisatsiooni eelmisel reedel avaldatud teabe kohaselt on CNILi poolt varsti pärast uute meetmete jõustumist avatud protsess siirdumas uude etappi, kus määratakse kindlaks ettevõtte suhtes rakendatavad sanktsioonid.
Juunis ja pärast mitu kuud kestnud uurimisi andis CNIL Google’ile kolm kuud uue privaatsuseeskirjade kohandamiseks, et see vastaks Prantsuse privaatsusseadustele. Tähtaeg möödus ja Ameerika ettevõte muudatusi ei teinud.
Google’i privaatsuseeskirjad jõustusid eelmise aasta märtsis ja sarnaselt varasematele muudatustele tekitasid selles osas tugevaid vaidlusi ning paljud hääled arvasid, et ettevõte piirab kasutajaõigusi, eriti mis puudutab isikuandmetega tutvumist ettevõtte äripartneritega.
Tuleb märkida, et CNIL määras Google’ile trahvi pärast agentuuri uurimist, et koguda teavet WiFi-ĂĽhenduste kohta kasutajatelt, kes asuvad piirkondades, kus ettevõte kogub tänavavaate teenuste jaoks pilte ja teavet. . Selle protsessi tulemusena määrati 201. aastal trahv 100 tuhat eurot, mis on peaaegu suurim summa, mida organisatsioon võis määrata (150 tuhat eurot).
Google’i ees seisavad sarnased kohtuasjad Hispaanias, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hollandis.
