Solar Orbiter on asunud avastama Päikese saladusi ja tooma sisse Portugali tehnoloogiat

ESA sond Solar Orbiter, mille missiooniks on Päikese pooluste esimese pildi jäädvustamine, on kosmosesse jõudnud. Laeva pardal asuva Portugali kriitilise tarkvara, Active Space Technologies ja Deimos Engenharia satelliitkandjate tehnoloogia käivitati edukalt USAs Canaverali neeme baasilt, järgides NASA raketi Atlas V “teekonda”.

Kriitiline tarkvara on Solar Orbiteri jaoks välja töötanud mitu tarkvarasüsteemi, sealhulgas keskse juhtimise ja juhtimise, rikete tuvastamise ja taastamise programmid ning termilise käitumise haldamise. Active Space Technologies toodab titaankomponente sondi andmeside antenni tugivarrele ja orientatsioonile ning kanalite jaoks valguse läbimiseks seadme termokilbi kaudu.

Deimos Engenharia, kes aitas arendada ka väljaspool Päikesesüsteemi asuvaid planeete mõõtma mõeldud ESA satelliidi Cheopsi teaduslikku komponenti, töötab seadmete lennusüsteemide testimise strateegia määratlemisel ja rakendamisel.

ESA sond on valmis toime tulema temperatuuridega 500º C ja sellel on kümme teaduslikku instrumenti, mis aitavad määrata Päikese poolt välja lastud kiirguse ja osakeste intensiivsust, jälgides sündmusi, mis võivad mõjutada või mõjutada meie planeedil toimuvat.

Solar Orbiteri sonditee kulgeb ümber Päikese.

krediit: ESA

“Data-title =” Marsruut, mida sond Solar Orbiter jälgib ümber Päikese – Solar Orbiter on võtnud eesmärgiks avastada Päikese saladusi ja tuua sisse Portugali tehnoloogia. – SAPO Tech ”> Solar Orbiteri sonditee kulgeb ümber Päikese. krediit: ESA

ESA andmetel on Solar Orbiter esimene Euroopa sond, mis pääseb Merkuuri orbiidile, lähima lähenemisega Päikesest 42 miljoni kilomeetri kaugusele. Kaasas olevate teaduslike vahendite kombinatsioon võimaldab teil koguda rohkem teavet päikese aktiivsuse ja tsükli kohta.

Solar Orbiter töötab koos NASA sondiga Parker, mis on orbiidil alates 2018. aasta augustist. Seadmed on kogunud palju andmeid tolmurõnga, magnetvälja ja päikesetuule kohta ning osa kogutud teabest põhineb ajakirjas Nature avaldatud neljal teaduslikul uuringul. .