contador gratis Skip to content

Turvalise Interneti pÀev: 5 keelatud toimingut, et ennast veebis kaitsta

Turvalise Interneti pÀev: 5 keelatud toimingut, et ennast veebis kaitsta

Turvalise Interneti pĂ€eva tĂ€histatakse teisipĂ€eval (11), et ergutada arutelu ja teadlikkust vĂ”rgus sirvimise ĂŒle. Paljud inimesed pole endiselt kursis levinud tavadega, mis neid Internetis ohtu seavad – nĂ€iteks digitaalsed pettused, avaliku WiFi kasutamine ja viirusetĂ”rjevahendite allalaadimine telefonidesse. Allpool on loetelu viiest keelatud tegevusest, et kaitsta ennast vĂ”rgus ja muuta Interneti kasutamine vĂ”imalikult sujuvaks.

LOE: Google blokeerib Xiaomi rakenduse riskide kandmiseks; aru saama

1/3 loend viiest keelatud toimingust, et ennast vĂ”rgus kaitsta – Foto: Tiik5

Nimekiri viiest keelatud toimingust, et ennast vĂ”rgus kaitsta – Foto: Pond5

Kas soovite osta mobiiltelefone, telereid ja muid soodushinnaga tooteid? Leidke TechTudo vÔrdlus

1. JĂ€tke telefon ilma viirusetĂ”rjeta kaitsmata ja selle operatsioonisĂŒsteem on aegunud

Üks esimesi turvasoovitusi on alati viirusetĂ”rje telefoni installimine ja operatsioonisĂŒsteemi vĂ€rskendamine igal vĂ”imalusel. Need toimingud tagavad parema kaitse pahavara ja viiruste eest. Lisaks pole soovitatav alla laadida piraatprogramme, muusikat ega isegi filme, kuna need vĂ”ivad hĂ€irida seadmete tööd, kuna nad ei tea sĂŒsteemi tegelikku pĂ€ritolu. Samuti on oluline kontrollida praegu kasutatavaid veebisaite ja kontrollida, kas nende lingi ees vasakul on tĂ€ht “https” ja vĂ”ti, mis nĂ€itab, et leht on turvaline.

Kuidas valida hea viirusetÔrje

Kuidas valida hea viirusetÔrje

2. Laadige rakendus alla ilma kasutaja kommentaare kontrollimata

Kasutajatel on soovitatav enne rakenduse allalaadimist alati kontrollida rakenduse kommentaare ja hinnanguid. See aitab vĂ€hendada pettuste ja isegi siserĂŒnnakute riski nutitelefonidele. Alati otsige linke reklaamikampaaniatega, mis on saadetud tundmatute numbritega WhatsAppi, SMS-i vĂ”i e-posti teel, peale selle, et te ei avaldaks isiklikke andmeid vĂ”rgumĂ€ngudes, vestlustes ja suhterakendustes. Oma privaatsuse tĂ€iendavaks austamiseks on soovitatav kasutada kaheastmelist kinnitamismeetodit, mis raskendab petturite pettuse vĂ”imalust.

3. Pangarakendustele juurdepÀÀsemiseks kasutage avalikku WiFi-d

VĂ€ltige vĂ”imalikult palju avaliku WiFi kaudu ostude tegemist vĂ”i pangatehinguid. Lisaks riskile kahjustada teie raha ja pangale edastatud isikuandmeid, saavad petturid tehinguid teha rakenduses saadud teabe abil. Kui jagatud vĂ”rgu kasutamist on vĂ€ltimatu, on soovitatav telefoni vĂ”i arvutisse installida VPN-rakendus – virtuaalne privaatne tarkvara, mis muudab Interneti-andmetele juurdepÀÀsu praktiliselt vĂ”imatuks.

2/3 mobiilipanga rakendust on ohutud, kuid peate olema ettevaatlik – Foto: Rodrigo Fernandes / TechTudo

Mobiilipanga rakendused on turvalised, kuid peate olema ettevaatlik – Foto: Rodrigo Fernandes / TechTudo

4. Veebiostude tegemisel kasutage fĂŒĂŒsilist krediitkaarti

Teine vÀÀrtuslik nĂ”uanne on proovida veebipĂ”histe ostude sooritamiseks kasutada ettemakstud vĂ”i virtuaalset krediitkaarti. Seda seetĂ”ttu, et kahju vĂ€heneb, kui hĂ€kkerid lekitavad mingeid andmeid. Enne toote ostmist kauplusest on mĂ”istlik kontrollida, kas ettevĂ”ttel on kehtiv CNPJ, telefoninumber, aadress ja ettevĂ”tte nimi – see on teave, mis peaks seaduse jĂ€rgi klientidele kĂ€ttesaadavaks tegema. Samuti on alati oluline otsida kaebuste saitidelt saidi reitinguid ja vĂ”imaluse korral mitte oma kaardi ĂŒksikasju veebipoodidesse salvestada.

3/3 Ettemakstud vĂ”i virtuaalse krediitkaardi kasutamine vĂ€hendab hĂ€kkerite tekitatud kahju vĂ”imalust – Foto: Tiik5

Ettemakstud vĂ”i virtuaalse krediitkaardi kasutamine vĂ€hendab hĂ€kkerite kahju tekkimise vĂ”imalust – Foto: Pond5

5. Avalikustage isiklik teave suhtlusvÔrgustikes ja suhtlusvÔrgustike rakendustes

Sotsiaalsed vĂ”rgustikud on kohad, kus kasutajad avaldavad enim arvamusi, teavet elu ja isegi kohtade kohta, kus nad on. Sel pĂ”hjusel on see postitatud sisu sageli vihje kiusajatele, kuna nad vĂ”ivad teada oma koduaadressi, telefoninumbrit, sĂŒnniaega, dokumente ĂŒldiselt ja veelgi hullem – teada saada avalikke kohti, mida see inimene sageli kĂŒlastab. Siiski on vĂ”imalik hallata kasutatava vĂ”rgu ja otsingumootorite privaatsussĂ€tteid ning selle kaudu on vĂ”imalik ettevĂ”tteid andmetele juurdepÀÀsu ja nende kasutamist filtreerida, mis teeb pahatahtlike kavatsustega inimeste jaoks raskeks.