ÜRO sĂ”nul on Julian Assange’i kinnipidamine ebaseaduslik

Sel reedel avaldatud otsustusaruandes töörĂŒhm meelevaldse kinnipidamise eest ta kutsus Rootsi ja Suurbritannia ametivĂ”ime ĂŒles lĂ”petama Julian Assange’i “vabaduse vĂ”tmine” ja hĂŒvitama talle kinnipidamine.

Suurbritannia valitsus on siiski teatanud, et on hindamiskomisjoni otsuse suhtes “kindlalt vastu”.

“See ei muuda midagi [a decisĂŁo do grupo de trabalho da ONU]. LĂŒkkame kindlalt tagasi vĂ€ited, nagu oleks Julian Assange meelevaldse kinnipidamise ohver, “ĂŒtles Suurbritannia juhatuse pressiesindaja avalduses.

ÜRO andmetel on Assange Suurbritannias “kogenud erinevaid vabaduse vĂ”tmise vorme”. “PĂ€rast jĂ€reldust, et tegemist on ikkagi vabaduse Ă€ravĂ”tmisega, otsustas töörĂŒhm, et kinnipidamine oli meelevaldne, kuna see oli kinnipidamise esimeses etapis isoleeritud,” seisis aruandes.

„Sel pĂ”hjusel palub töörĂŒhm Rootsil ja Ühendkuningriigil hinnata hr Assange’i olukorda, et tagada tema ohutus ja fĂŒĂŒsiline puutumatus, hĂ”lbustada tema liikumisvabaduse Ă”iguse kiiret kasutamist. ja tagada nende Ă”iguste tĂ€ielik kasutamine, mis on tagatud rahvusvaheliste kinnipidamisstandarditega ”.

Tulemustabel leiab ka, et „kinnipidamine peab lĂ”ppema ja hr. Assange’il peab olema Ă”igus hĂŒvitisele ”.

Veebilehe WikiLeaksi asutaja ĂŒtles eile, et annab end vĂ”imule, kui ÜRO kaaluks tema seaduslikku kinnipidamist, mida ei juhtunud.

Julian Assange leidis varjupaiga 2012. aasta juunis Ecuadori saatkonnas Londonis, olles kulutanud kĂ”ik vahendid vĂ€ljaandmiseks Suurbritanniast Rootsisse, kus teda sĂŒĂŒdistati vĂ€gistamises.

2014. aastal esitas ta kaebuse ÜRO omavolilise kinnipidamise töörĂŒhmale, et hinnata oma vahistamismÀÀruse “seaduslikkust”.

WikiLeaks asutati 2006. aastal, kuid sai kuulsuse, kui hakkas 2010. aastal vÀlja andma USA valitsuse salastatud dokumente, nimelt 500 000 salastatud dokumenti Iraagi ja Afganistani sÔdade kohta ning 250 000 diplomaatilist telegrammi.