Viis juhtumit, kus tehisintellekt „loob” päris tegelikke inimesi

Tehisintellekt sarnaneb üha enam inimestega. Sellised näited nagu Sophia, esimene kodanikurobot ja Google Duplex kõnesüsteem, näitavad, kuidas tehnikatööstus sellesse segmenti investeerib ja kui lähedal nad on inimese põhifunktsioonide virtuaalse dubleerimisega. Kuigi selles segmendis on endiselt palju väljakutseid, näiteks keele areng ja tegevuse olemus, on selle loomingu mõju juba ühiskonnas tunda, eriti arutluses rakenduseetika üle. Allpool on toodud viis olukorda, kus tehisintellekt vastutab ülimalt realistlike inimeste “loomise” eest.

Kõik tehisintellekti kohta: 10 fakti, mida peate teadma

Esimene tehisintellekti loodud telesaatejuht sai inspiratsiooni Hiina ajakirjanikult – Photo: Reproduction / DailyMail

Kas soovite osta mobiiltelefone, telereid ja muid soodushinnaga tooteid? Leidke TechTudo võrdlus

1. Esimene IA tehtud telesaatejuht

Hiina riigiasutus Xinhua andis selle aasta veebruaris aru maailma esimese tehisintellekti telesaate arendamisest. Ta ankurdab uudistesaate. Xin Xiaomeng, nagu teda nimetatakse, on kujundatud külaajakirjaniku Qu Mengi järgi. Tehnoloogia suudab teksti lugeda inimese kiiruse ja dikteerimisega. Xini debüüt on kavandatud märtsis, poliitilise kohtumise ajal, mis tähistab Hiina seadusandliku aasta algust.

Riigiasutus kavatseb omada ulatuslikku virtuaalset saatejuhtide meeskonda, mis on loodud tehisintellektist. Xiaomeng ei olnud esimene “inimene”, kes töötati välja telesaatejuhiks saamise eesmärgil. Varem on agentuur töötanud sama projektiga, mis on konsolideeritud saatejuht Xin Xiaohao joonisel. Ettevõtte esimest verstaposti selles segmendis tutvustati maailmale 2018. aasta Interneti-konverentsi ajal kolm kuud tagasi Hiinas ja nüüd teises versioonis. Uuendus sisaldab täiustatud kehakeelt, mis võimaldab Xiaohaol lisaks žestide tegemisele ja suu loomulikumale liigutamisele teha ka toiminguid, näiteks väljaheitest üles tõusmine.

Videoesitluses kinnitas ankur oma olemasolu, öeldes, et “meediatööstuse areng nõuab pidevat innovatsiooni ja sügavat integreerimist kõige arenenuma rahvusvahelise tehnoloogiaga”. Pärast esimese tehisintellekti ankurdamist on avaldatud umbes 3400 artiklit.

2. Kadunud inimese “foto”

SeePersonDoesNotExist.com (http://thispersondoesnotexist.com/) on hea näide sellest, kuidas tehisintellekt võib inimesi “luua”. See töötab inimnägude generaatorina, mida tegelikult pole olemas. Insener Philip Wangi väljatöötatud töö põhineb tehisintellektifirma Nvidia tehtud uuringutel.

Seda tehnoloogiat toetab lisaks virtuaalsele närvivõrgule GAN (Generative Adversarial Network) lisaks algoritmidele, mida kasutatakse reaalsete inimeste piltide suurtes andmebaasides. Kui kasutaja värskendab saiti, kuvatakse uus nägu, mida pole olemas. Seda funktsiooni saab kasutada ka muud tüüpi piltide loomiseks, näiteks majad, loomad, sõidukid jne.

Veebisait ThisPersonDoesNotExist.com toimib olematute inimnägude generaatorina – Foto: (Disclosure / ThisPersonDoesNotExist)

3. Üks nägu, teine ​​keha

Niinimetatud “sügav võlts” efekt on tehnika, mis kasutab masinõpet ja muid tehisintellekti ressursse, et luua kuulsuste või teiste inimestega näoga videoid, kes tegelikult stseenil ei tähista.

Nime saanud Redditi kasutaja järgi, kes vastutas olemasolevate seksivideote kasutamise ja nendesse kuulsate naiste nägude sisestamise eest, näitab see tehnika, kui hõlpsasti saab tavakasutaja seda tehnoloogiat kasutada. Originaalsete tähtedega audiovisuaalsete klippide loomiseks pole vaja keerukamaid seadmeid ega teadmisi; mõne hõlpsasti juurdepääsetava instrumendi käitlemine tehnoturul võib juba võltsvideote leviku eest vastutada.

Ameerika tootja kasutab klientide nägude lisamiseks pornovideodesse sügavaid võltstehnikaid ja tehisintellekti ressursse – Foto: (Reproduction / Variety)

Turul levinud võltskasutuse näide on teenus, mida pornotööstuse ettevõte Naughty America pakub oma klientidele: seksivideoid, kus näitlejate näod vahetatakse tarbijate nägude vastu. Klient saab skripti koos juhistega konkreetse näoilme filmimiseks ja saadab selle tootmisettevõttele, kes saab materjali kätte ja töötab video käsitsemise kallal. Nii on võimalik filmis ise kaasa lüüa ilma filmimisel osalemiseta.

4. Sophia, kodanikurobot

Inimesi ei “reprodutseerita” mitte ainult virtuaalses maailmas. Tehisintellekti ja rohke tehnoloogia abil ehitatakse arenenud humanoidrobotid. Sophia on värske ja populaarne näide. 2015. aastal David Hansoni loodud, see on võimeline paljundama arvukalt näoilmeid, lisaks osalema aruteludes inimestega.

Sophia on 2015. aastal tehisintellekti abil loodud robot, mida Saudi Araabia peab juba kodanikuks – Foto: Disclosure

2017. aastal pidas Saudi Araabia Sophiat kodanikuks. Riigi pealinnas toimunud innovatsiooniürituse ajal esinedes rääkis ta, öeldes: “väga unikaalne ja ainulaadne sellise erinevuse üle” Selle populaarsus on kutsunud teda osalema ajakirja Elle videoklippides, telesarjades ja fotosessioonides.

Arutelud seda tüüpi tehnoloogiliste edusammude üle tekitavad inimkonna muret selle vastu, et nad asendatakse selliste mudelitega nagu Sophia. Kuid seda ei juhtu kaugeltki, kuna masinate taga olevat tehisintellekti ei peeta eriti keerukaks. Roboti tegevusest ja kõnest puudub täielik arusaam. Näiteks vestlused Sophiaga nõuavad töötlemisaega, mis pole inimestele tavaline, et ta saaks öeldule mõtte anda ja sellele reageerida.

Selle loomisega seotud teadlaste mõte on parandada seda nii, et sellest saaksid autonoomsed mõtlejad, nagu ka inimestel. Sophia looja kavatseb teda arendada ka teistes oskustes, nagu empaatiatunne ja võime aidata inimsuhete arendamisel.

5. Robot telefoniga vestlemas

Google kasutab tehisintellekti kaudu ühendussüsteemi arendamiseks tehnoloogiat nimega Duplex. Selle eesmärk on võimaldada Google’i assistendil iseseisvalt täita mõningaid kasutajate ülesandeid, eriti neid, mille täitmiseks on vaja kõnet. Seetõttu vastutab innovatsioon selle eest, et virtuaalsed assistendid saaksid inimestega telefonitsi iseseisvalt rääkida.

Diagramm näitab, kuidas Google Duplex töötab – Foto: avalikustamine / Google

See toode oli algselt suunatud tegevusele, mis hõlmas pühendumist, näiteks broneerimisaeg restoranis, ilusalongis või jõusaalis. Tehnoloogiat ei ole välja töötatud selleks, et pidada mingit sisu vestlust, kuid mõnel juhul toimib see üsna veenvalt. Näide sellest, mida Google Duplex pakub, esitati 2018. aasta mais Google I / O ürituse ajal.

Sellised omadused nagu helirütm ja loomulikkus mõne igapäevase žargooni kasutamisel võimaldavad kergesti mõelda, et vestlus toimub kahe inimese vahel. See asjaolu tekitab tehnikakogukonnas mõningaid eetilisi probleeme, näiteks hoiatus, et masin helistab. Sellegipoolest on Google Duplex testimise etapis ja ilma prognoosita selle tööriista avalikkusele levitamist.